Lambakarjus ja aeg
viinud ning lugematuid juhin ma sinna ka edaspidi, ent see on esimene
kord, mil teekond keeldus kasvamastja iga hommik jai eilsekshommikuks.
Iga kOTcion kaidud tee kaijate jalge all pikkust kogunud, aga seekord mitte.
Mine niiiid koju. Ma tulen aasta parast tagasi, siis on tee uus ja me
proovime uuesti. Aga praegu - mine koju!"
Nii lausus V55ras, v5ttis kepi katte ning laks tagasi vaatamata alla
orgu.
Karjus seisis veel m5ne hetke justkui aru pidades, siis hakkas temagi
astuma. Kaugele tal minna ei tulnud, sest ktila oli siinsamas lahedal. Ta
laks koju, seal5hkus koldest veel kuumust. Ta leidis, et tee polnud kruusis
veel jahtunud, ta istus ja j5i selle rahulikult 15puni. Ta oli ara olrtud vaid
hetke.
Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid
noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu
alati