Füüsikaline maailmapilt
Leiame, millest oleneb vedrupendli võnkeperiood, kui me ei arvesta vedru massi.
Hooke'i seaduse kohaselt mõjub kehale jõud
F = - kx.
NII seaduse kohaselt F = ma, seega
ma = -kx a = (-k / m)x, st. keha kiirendus on võrdeline hälbega.
Enne saime, et a = 2x, seega 2x = kx/m = k/m .
Kuna = 2/T , siis 2/T = k/m T = 2m/k .
Leiame ka vedrupendli energia, olenevalt võnkesagedusest.
E = Ep + Ek = kx2/2 + mv2/2 = (m2x02 sin2t)/2 + (m2x02 cos2 t) /2 =
m2x02/2 (sin2t + cos2 t) = m2x02 .
Energia on võrdeline koormise massi, sageduse ruudu ja amplituudi ruuduga.
See seos kehtib igasuguse võnkumise korral.
9.4. Tahkised, vedelikud
Tahkistes (kristallides) aineosakesed võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber. Mida
kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga on võnkumine. Vedelikes molekulid
võtavad osa liitliikumisest: nad osalevad soojusliikumises (siksakiline kulgemine) ja