Robespierre - kangelane, kurikael või läbikukkuja? Minu arvates oli Robespierre nii kangelane, kurikael kui ka läbikukkuja. Oma elu alguses oli ta kangelane, siis muutus kurikaelaks ning seejärel kukkus läbi. Teda võib pidada poliitikuks kellel oli mitu erinevat palet. Kangelaseks pean ma teda sellepärast, et ta suutis hakkama saada peale seda kui ta ema suri ja isa lahkus. Läbi raskuste sai ta Sorbonne'i ülikooli õigusteadust õppima. Robespierre oli usin õppima. Teda vaimustasid algul Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kangelased, aga tema maailmavaate ja poliitiliste tõekspidamiste
"Kauka jumala" Mogri Märt oskas raha teenida. Raskel ajal keset vaeseid leidis ta ikka ja alati võimaluse rahateenimiseks. Olgugi, et ta võttis ebaõiglaselt suuri intresse laenude eest ning ei aidanud kunagi kedagi lihtsalt heast südamest, olid tema eesmärgid paigas ning ta tegi alati kõikvõimaliku, et saada enda tahtmine. Inimesena ollakse alati see, kellena end ise tuntakse, kellena end teistele välja näidatakse. Kui ma ise arvan, et olen läbikukkuja, siis miks peaks teised arvama vastupidist? Endast tuleb alati hästi arvata ning endasse hästi suhtuda, kuid mitte kunagi ei tohi teistesse inimestesse seetõttu põlastavalt suhtuda. Wikman teadis, et ta on haritud, tak ning austatud mees ja seetõttu suhtusid ka teised temasse nii. Kordagi ei suhtunud ta halvasti aga end ümbritsetavatesse inimestesse ning ka ei alaväärtustanud ta ennast. Need olid põhjused, miks Wikmani austati ning ehk isegi tunti aukartust tema
annaabi.ee 
