Mikroobifusioloogia
ka glükolüüsis. Näiteks alsSD operoni deleteerimisel kuhjus glükoosirikkal söötmel
rakku NAD, mis viis rakud kiiresti lüüsumiseni. Veel on leitud, et CidC võib
suurendada ROS (inglise keeles reactive oxugen species) hulka rakus, mis võib
olla samuti rakkudele signaaliks stressist. Pole täpselt teada, mis on rakkudele
signaaliks, kas ROS või suurenenud NAD/NADH suhe, mis põhjustab rakkude
autolüüsi.
Operon lrgAB ekspressiooni kontrollib kahekomponendiline süsteem lytSR,
mis tunnetab kahte signaali. LytS, mis on membraanis sensoriks, aktiveerub kui
membraanipotentsiaal hakkab vähenema. Samas see signaal ei sõltu ei ATP
hulgas rakus (ATP hulk sõltub membraanipotentsiaalist) ega ka CidR-st, mis
näitab, et bakteri autolüüs on keerukalt reguleeritud.
LytR on tanskriptsiooniregulaator, mida fosforüleerib LytS. Peale selle võib
LytR aktiveeruda ka LytS-st sõltumatult. LytR tunnetab rakusisest äädikhappe