Kreeka poliitiline ajalugu
a.) koguni
Makedoonia troonile (294. a.), kuid tõrjuti Lysimachose ja Epeirose kuninga Pyrrhose
poolt uuesti võimult (288. a.). Suur osa Kreekast jäi siiki Demetriose võimu alla. 286. a.
asus ta Väike-Aasias retkele Seleukose vastu, kuid sõjamehed jooksid viimase poole üle
ja peagi langes ka Demetrios ise vastase kätte. Ta suri Süürias küllalt mugavas
vangistuses (283. a.), valdused Kreekas jäid aga tema pojale Antigonos Gonatasele.
Demetriose Poliorketesega kadus Seleukosel ja Lysimachosel ühine vaenlane ja seega
põhjus headeks suheteks. Traakiat ja Makedooniat valitsev Lysimachos allutas järkjärgult
ka suure osa Väike-Aasiast. Peresisesed mõrvad (Lysimachos tappis oma poja) andsid
Seleukosele ajendi sekkumiseks ja 281. a. purustas ta Korupedioni lahingus Sardise
lähedal Lysimahcose väe. Lysimachos langes. Seleukos tungis Aasiast Euroopasse, kuid
tapeti oma senise kaaslase, Ptolemaios Keraunose poolt (keraunos pikne; Ptolemaios
Keraunos oli 283. a