Vana-Kreeka
Kronose poeg Zeus neelas
Phanese alla ning sai maailma valitsejaks. Oma tütre Persephone/Demeteriga sigitas ta
Dionysos/Zagreuse, kelle titaanid lõhki kiskusid ja alla neelasid. Karistuseks hukutas Zeus
titaanid välgu abil. Titaanide jäänustest sündis inimene, kelles on segamini head (Dionysose)
ja halvad (titaanide) alged. Kehas (`soma') nagu hauas (`sema') vangis viibiva jumaliku hinge
vabastamiseks sünnitas Zeus Dionysos/Lyseuse.
Kultuslik praktika: kehavangistuses viibiva hinge päästmiseks piinarikkaist rännakuist peeti
vajalikuks askeesi (lihasöömise keeld), puhastus- ja initsiatsiooniriitusi. Preestreid nimetati
orfeotelestideks. Talitused olid salajased. Vagasid ootas õnnelik hauatagune elu, patused pidid
minema Tartarosse. Uskusid ka metempsühhoosi ja reinkarnatsiooni. V-IV saj. e. Kr.
vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi.