Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses
Võib eeldada,
et pereelul, sh kodutööde tegemisel ja lastekasvatamisel, on erinev mõju meeste ja naiste
elukvaliteedile. Kuigi Eesti naiste panus kodutöödesse ja laste eest hoolitsemisse on suurem
kui meestel (Telpt 2008), ei pruugi see tähendada naiste suuremat rahulolematust pereeluga,
sest rahulolematus on üldjuhul tingitud hoiakute ja tegeliku käitumise mittevastavusest kui
suurem osalus on tajutud ebavõrdsena, siis rahulolematus kasvab (Lyonette jt 2007) ja võib
väljenduda madalamas üldises eluga rahulolus.
Kui võrrelda Eestit teiste euroopa riikidega, siis Kreekas tegid naised meestest üle 7 korra
rohkem majapidamistoid, Hispaanias üle 4 korra. Väikseimad olid erinevused Rootsis,
Soomes ja Eestis. Eesti jäi oma kogunäitaja (naised teevad 11% enam tööd) poolest keskmiste
riikide hulka. Kõige ebavõrdsem oli töösse panustamine Kreekas, kus naised tegid meestest
34% enam tööd
annaabi.ee 
