kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega . Ja oidipus andis sama nõu ka koorile otsida üles roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka Teiresias kellel ka oidipus rääksi sama nõu nagu teistelegile, kui teireisas ütles et sa ise oled see roimas kes saatis surma Laiose ja kukutas riigile needuse . Nende vahel tekkis tüli .Ta ütles veel et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab
loodusteaduslikule uurimistööle. Ta abiellus Hermeiase sugulase Pythiasega ja neil oli tütar. Aristotelese teine naine Herpyllis oli tema poja Nikomachose ema. Pärast peatumist Lesbosel Mytilenes 344 345 eKr võttis Aristoteles Makedoonia kuninga Philippos II kutsel enda peale tema kolmeteistaastase poja, hilisema Aleksander Suure kasvatamise. Viiekümneaastasena läks Aristoteles tagasi Ateenasse ning rajas linnast kirdesse Apolloni pühamu juurde oma kooli. Apolloni lisanimi Lykeios andis õppeasutusele nime Lykeion. Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks". Kaksteist aastat juhatas Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu
annaabi.ee 
