Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lydiast" - 4 õppematerjali

Lydia Koidula elulugu ja luule
5
odp

Lydia Koidula elulugu ja luule

Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused: Kadunud Kodu Sügis Kasutadud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja
2
docx

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja

abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis ­ tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge.

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja
3
docx

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja

ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis ­ tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge.

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Lydia Koidula-PowerPoint
9
pptx

Lydia Koidula (PowerPoint)

Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen.

Kirjandus → Eesti kirjandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun