Onomastika, nimekorraldus
mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt
muutunud.
Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii
toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi
kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest
ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku
nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm,
Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud
omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid
seal, kus seadus seda võimaldaks. (Kohanimenõukogu ettepanek Kasepää
vallale 1998. a taotleda rööpnimesid, nt Raja/Rajusa, Kükita/Kikita, jäi valla
poolt vastuseta.)
Erikeelsed rööpnimed on seostatud väiksema asustusüksuse (küla) rahvusliku
koostisega (§ 16 lg 3). See tähendab, et ei ole ette näha rööpnimede kunstlikku
annaabi.ee 
