Kodukassi kujunemine
Koos
viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi
tundma kassid.
Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja
metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma
populaarseim lemmikloom.
Geneetilised uuringud on näidanud, et praeguste kodukasside DNA on täiesti ühtelangev
Lähis-Idas elava metsiku Ookerkassi ehk Liibüa kassiga (Felis silvestris lybica). Eeltoodule
tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast.
Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega.
Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta
vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese
kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu
inimesedki.