Aleksander Puškin
Järsku tõusis poiss püsti ja rebis luuletused
õpetaja käest ning jooksis minema. Roussleau läks poissi korrale kutsuma ning nägi, kuidas
Aleksandr oma luuletusi ahjus põletas. Poiss tahtis haluga õpetajale kallale minna, ema tormas
tuppa aga ei saanud poega takistada. Aleksandr lasi lõpuks ise halu käest ja jooksis Arina juurde.
Vanematel ei jäänud muud üle, kui vabastada Roussleau oma kohustustest.
Aleksandr sõitis koos oma onu Vassili Lvovitsiga Peterburi, kus noormees pidi asuma
õppima jesuiitide juurde. Arina pani poisi raamatud korralikult kokku, et need rappumisel laiali
ei läheks. Ta lisas sinna veel umbes kakskümmend väikest nahkköites raamatut Puskinite
raamatukogust, sest Aleksandrile olid need meeldinud. Lahkumishetkel andis Olga vennale
ümbriku, kus oli sees sada rubla. Poisi näol oli imelik ilme, silmad põlesid, suu oli poollahti;
tundus nagu Aleksandr naerab.
8
annaabi.ee 
