Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED
XVII sajandil, eriti seoses barokkstiili levikuga arenesid
neist vappidest luksuslikud üsna suuremtmelised epitaafid. Epitaafi
ülesandeks oli üksikisiku vi perekonna mälestuse jäädvustamine. Siinsed epitaafid pärinevad
Saaremaa maakirikuist, kust need XX sajandi algul linnusesse hoiule toodi. Kirdetiivas
paikneb suurem dormitoorium , kus näeme originaalpiitadega 1976. a. restaureeritud suurt
kaminat ning Vahitorni ümbritsevasse sahti, nn. Lviauku avanevat ust. Legendi kohaselt
peetud sahti phjas metsloomi, kelle ette olevat siitkaudu visatud surmamistetuid. Tegelikult
viib uks danskerisse - kivist kinnisele rdule, kus asub keskaegne käimla. Teine "Lviauku"
eenduv dansker oli ühenduses teise dormitooriumiga . Viimane ja kirdetiiva teine saal,
kunagine söögisaal , on praegu kasutusel muuseumi ametiruumidena.
11