Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes
vähe rasva ja valgusisaldus on tavaliselt madal. Enamik köögivilju on vähese kalorsusega ega sisalda kolesterooli. 9.2 Puuviljad ja marjad. Puuviljad ja marjad on ühed iidsemad ja loomulikumad toiduained. Paljud neist kõlbavad süüa kohe pärast taimelt noppimist. Enamik puuvilju sisaladb palju vett, sahhariide (süsivesikuid), vitamiine ja kergesti omastatavaid mineraalaineid. Puuviljad jagunevad tsitruselisteks ja luuviljalisteks. Tsitruseliste hulka kuuluvad: Apelsin Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Sisaldab rohkelt C- vitamiini. Greip - Helekollased viljad on mahlakad ja maitsvad, ei ole liiga magusad. Vitamiini A on rohkem roosa ja punase viljalihaga kreipides. Veel on kreibis rohkesti vitamiini C, kaaliumi ja foolhapet. Laim - peab olema tumeroheline, sileda ja nõrgalt läikiva kestaga. Vältige tuhmi
annaabi.ee 
