Kalmistute mõju keskkonnale - projekt
patareides sisalduv elavhõbe on piisav saasteobjekt.
Peale tuhastamise protsessi peenestatakse põletatud keha fragmendid rullikutega, mis
tagab tuha ühtlase faktuuri. Selle protsessi peale kulub tavaliselt kuni kakskümmend
minutit. Peale seda tuhk jahutatakse ja kogutakse kokku. Keskmiselt tekib tuhka naise
kehast 1,8 kg ja mehe kehast kuni 2,7 kg. Samas peame me arvestama, et mitte kõik ei
pruugi olla inimkeha põletamisel tekkinud luutuhk. Seal võib olla metallitükikesi
avastamata ehetest, hambatäidiseid, kirurgilisi implantaate jne.
Keskkonnamõju
Krematsiooni võiks eelistada just tema vähese keskkonnamõju pärast. Kui teostada
krematsioon koos kirstuga, on kirstu keskkonnamõju suurem kui surnukehal. Samas on
üks saasteallikas siiski olemas. Nendeks on radioaktiivsed isotoobid mis tekivad siis kui
inimene on saanud oma elu ajal kiiritusravi.