Eesti keele vormiõpetus
· pügama: pöetakse, pöetavat, pöeti
· vedama: veetud, veeti, veetaks
· tegema-teha-teen-tegin-teinud-tehakse-tehtud
· nägema-nähä-näen-nägin-näinud-nähakse-nähtud
II ALALIIK
PÕHITÜÜP SAATMA
· saatma-saata-saadan-saatsin-saatnud-saadetakse-saadetud
· nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on t või p (heitma, jootma, kartma, keetma, kiitma, koitma,
kurtma, köitma, laitma, liitma, loitma, lootma, luutma, läitma, muutma, mõõtma, naitma, niitma)
· lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma,
jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma)
· konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma,
ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma)
annaabi.ee 
