Kunda kultuur
mõrdu.
Õngekonksud ja ahingud valmistati luust. Võrgud punuti näiteks niinenöörist ning käbad ja
raskused valmistati vastavalt männikoorest ning kivist.
Spetsialiseerunud hülgepüük kujunes välja mesoliitikumi lõpupoole. Hülgeid püüti kõige rohkem
poegimisajal jää pealt, kus nad olid üsna kerge saak. Püüdmiseks kasutati muu hulgas harpuune,
mis kujutasid endast puuvarre külge nahkrihmaga seotud kiskudega luuteri. Saagi tabamisel jäi
harpuuniots hülgesse kinni ning kui see põgenes, eraldus ots varrest, ent jäi rihmapidi varrega
seotuks. Niiviisi sai hüljest jälitada ja ta ära väsitada, et ta sobivasse kohta vedada ja seal
tappa [6.].
Matuste kohta mis kuuluksid kindlasti Kunda kultuuri ajastusse Eestis puuduvad, kuid Põhaj-
Lätis Asti järve ääres asub üks Euroopa suurimaid leitud matmispaiku. Sealt on leitud üle saja
matuse, mis on tuvastatud, kui keskmisse kiviaega kuuluvat
annaabi.ee 
