krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil. See tähendab, et kui kaltsiumipuudus pikemalt kestab, kaotavad luud oma tugevuse, selle tagajärjeks võivad olla luude nõrgenemine ja skeleti deformeerumine. Luukoe taasteke aeglustub vananedes nagunii, nii et pigem tasuks ikka jälgida, et luutekke aktiivsemal perioodil (kuni ca 36 eluaastani) saaks inimene kaltsiumit toiduga piisavas koguses. Kindlasti on oluline toiduga kaltsiumit saada ka vanemas eas, sest siis väheneb toitainete kasutamise efektiivsus ja naiste puhul on kaltsiumi omastamine häiritud ka hormonaaltasakaalu muutustest pärast menopausi. Toiduga saadava kaltsiumi omastamist halvendavad kohvi, hapud mahlad ja marineeritud toiduained need viivad kaltsiumi kehast välja. Kaltsiumi liigtarvitamise ohud:
krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil. See tähendab, et kui kaltsiumipuudus pikemalt kestab, kaotavad luud oma tugevuse, selle tagajärjeks võivad olla luude nõrgenemine ja skeleti deformeerumine. Luukoe taasteke aeglustub vananedes nagunii, nii et pigem tasuks ikka jälgida, et luutekke aktiivsemal perioodil (kuni ca 36 eluaastani) saaks inimene kaltsiumit toiduga piisavas koguses. Kindlasti on oluline toiduga kaltsiumit saada ka vanemas eas, sest siis väheneb toitainete kasutamise efektiivsus ja naiste puhul on kaltsiumi omastamine häiritud ka hormonaaltasakaalu muutustest pärast menopausi. Toiduga saadava kaltsiumi omastamist halvendavad kohvi, hapud mahlad ja marineeritud toiduained need viivad kaltsiumi kehast välja. Kaltsiumi liigtarvitamise ohud: