mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad · Ajukolju- ajukolju maht suurenenud, koljuõmblused luustuvad hilises eas (18- 20) 3. Neoteenia- arengu aeglustumine ajas, kusjuures areng aeglustub eeskätt suguküpsuse eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine. Bioloogiline roll: seoses kahel jalal liikumisega pidi sünnieelne areng oluliselt kiirenema ja lühenema. Tingis paiksema eluviisi ja võimaldas eluiga pikendada. 4. Omnivoorlus- kõige söömine. Tõendid: segatüübiline hammastik, keskmise pikkusega seedekulgla, seedenõrede ja seedeensüümide koostis. Eelised: järjepidevam
manipuleerimis vahenditeks (motoorika hästi arenenud). II. Muutused näo- ja ajukolju ehituses. 1. Ajukolju maht on pidevalt suurenenud; 2. Näokolju maht on pidevalt vähenenud, millega on kaasnenud rida muutusi ajukolju ehituses (inimesel on ette-eenduvad ninaluud, inimahvidel mitte, hammastikus on toimunud kihvade taandareng, inimahvidel on hammastel vahed, inimestel mitte, inimese hambad peegeldavad tüüpilist segatoitlust). III Neoteenia- individuaalse arengu pidurdumine ajas. 1. Luustumistuumade puudumine vastsündinul (peaksid olema ilmnenud umbes aasta vanusel lapsel); 2. Suhteliselt hiline piima ja jäävhammaste tulemine. 3. Suhteliselt hiline suguküpsus ja suhtelsielt pikk kasvuperiood. 4. Suht pikk eluiga pärast viljakusperioodi lõppu. Millest on inimese neoteenia tingitud? Püstine kehahoid läbi valiku hakkas soosima suhteliselt vähe-arenenud ja abitute järglaste sündi, asja hakkas piirama kaks tegurit 1. Järlase kehamõõtmed