"luuripatseid" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja arheoloogia alused

ja kromanjoonlaste kooseksisteerimine kestis umbes 10 000 aastat. Esimesed kromanjoonlaste luujäänused avastati 1868. a töömeeste poolt Cro-Magnoni koopas Dordognes Edela-Prantsusmaal. Esimesena uuris seda koobast geoloog Louis Lartet. Leiukoht on pärit ajast 30 000 aastat tagasi. Tegu matmispaigaga. Leiti viis luustikku (kolm täiskasvanud meest, üks täiskasvanud naine, üks laps). Hauda oli kaasa pandud tööriistu, nikerdustega põhjapõdrasarvi, luuripatseid ja teokarpe. Vaieldakse selle üle, kas need panused olid teadlikult hauda pandud. Kui need olid, siis tundsid kromanjoonlased rituaale. Kromanjoonlased elasid Euroopas 40 000/35 000­10 000 a tagasi, nad elasid ka Austraalias ning hiljem ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Aafrikast nende luid leitud ei ole.  24 Võivad pärineda mõnest u 100 000 a tagasi Aafrikas elanud esivanemast. Sisuliselt