TE-17 Järvamaal 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Põhiosa 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Lisa 7 2 Sissejuhatus Mehitamata õhusõiduk ehk droon, ingliskeelne lühend on UAV (unmanned aerial vehicle). On õhusõiduk mille pardal ei ole pilooti see võib ka töötata iseseisvalt või ka kaugjuhtimisega. Droone kasutatakse palju ründe kui ka luureotstarbel, kuid palju on hakanud droone kasutama ka tava inimesed, põllumajanduses rakendatakse droone põldude väetamiseks või pestitsiidide ja herbitsiidide laotamiseks, saab kontrollida kiirteede olukordasid, puhastada elektriliine, droone saab kasutada ka ajutiselt telekommunikatsiooni taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtlikest piirkondadest, uuema aja droonid on lausa suutelised tuvastama lõhkemata miine ja muid lõhkeseadeldisi,
Droonide missioonid liigitatakse laias laastus 6 rühma: ● ISTAR (ingl Intelligence, Surveillance, Target Acquisition, Reconnaissance) ehk üldnimetusega luuretegevus, ● lahingutegevus, ● mitmeotstarbelised missioonid, ● vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega missioonid, ● radari- ja sidemissioonid ning ● varustuse transport. Jätkuvalt on kõige levinum droonide kasutamine luureotstarbel. Sellesse rühma kuuluvad nt Silver Fox, Global Hawk, Brevel, Dark Star, Dragon Eye, Hummingbird Warrior, Luna, Pioneer jpt. Lahingudroonid peavad olema kiiremad, parema manööverdusvõimega, kuid selle tulemusel ka lühema lennukestusega kui teised UAV-d, sest nad peavad suutma pidada õhulahinguid ning samuti täpselt ründama sihtmärke maismaal. Lahingudroone ei ole seni veel sõjas kasutatud, kuid kontseptsioonmudelina on välja töötatud Boeing X-45. Lahingudroone
annaabi.ee 
