Yom Kippuri sõda
ööl vastu 6 oktoobrit, ning Marwan ütles, et Egiptuse rünnak on kohe-kohe tulemas, võeti nii seda kui
ka mitmeid eelmisi hoiatusi lõpuks tõsiselt. Vaid mõni tund enne Egiptuse rünnakut saabusid
korraldused osaliseks sõjaväe mobiliseerimiseks ja kuna enamus sõdurid olid kas sünagoogides või
kodus toimus mobiliseerimine kiirelt.
Iisraeli strateegia sel hetkel oli selline, et kui on oodata kohest rünnakut, siis üritatakse ise ennetavalt
rünnata. Oldi kindel oma luureorganites ja usuti, et enne võimalikku rünnakut suudetakse sellest
teada saada vähemalt 48h enne algust.
Egiptuse üksused ei tunginud esialgu kaugemale kui kanali kalda äärde, kartes, et muidu jäävad
õhutõrje patareid kaitseta (kuuepäevases sõjas Iisraeli õhuvägi sai vabalt araablaste üksusi
pommitada). Egiptus ja Süüria olid omapoolse kalda õhutõrje patareidega (mis saadi Nõukogude
Liidult) väga tugevalt kindlustanud ja Iisraeli õhuvägedel polnud selle vastu efektiivseid