Läbiotsimisel leidis ta kirjad Maritnilt. Hans arvas et selliste kirjade eest peaks ka Martinit taga ajama, aga miks ei aetud. 1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Dokumendis oli kirjas et Martin Truu oli olnud illegaal ja kaaluti tema vahistamis või tema legaliseerimist koostöö korral. 1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Taheti teada kas Martinil on huve illegaalsete sidemete pidamisega välismaaga või kas ta töötab Ameerika luureorganit heaks. Korraldati operatsioonid mis pidid teda paljastama kuid need ei mõjunud. Ainus asi mida Martin üritas salajases hoida oli team vend,. Ta väitis et vend on surnud, kuigi on tehtud kindlaks kirjavahetus vendade vahel. Sellegi poolest taheti Martinit legaliseerida ja värvata agendiks, kuna tal on illegaalidega kogemusi. Martiniga pidi tegelema agent "Vares" sest temal on Martiniga usaldusväärne suhe. 1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2
polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal Kuna otsene sõjategevus Eestimaale jõudis alles 1917. aastal piirdus Venemaa Keisririigi sõjaline tegevus Eestis ainult merekaitseliste ettevalmistuste ning kaitsealase luurega. Keisririigi Balti laevastikus oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: Laevastiku juhataja juures asuva staabis, kus oli staabi operatiivteenistuses luurejaoskond, mille tegevust juhatas lipulaeva 2. miiniohvitser, kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest Ivan Reingarten ja Laevastiku Sideteenistuse juures asuv ajutine operatiivjaoskond, mida juhendas kontradmiral Adrian Nepenin. 8 septembril 1914 asutati Balti laevastiku väeosadest Saaremaal Kihelkonnas laevastiku esimene
annaabi.ee 
