Optilised omadused ja optilised materjalid
Selle saab saavutada siis, väga
neelavaid materjale kasutades. Meetod on rakendatav ainult siis, kui kiirgaja ja vastuvõtja asuvad
samas kohas ja tuvastamismeetodi idee seisneb objektilt peegeldunud lainete detekteerimises. Kui
selline ese jääks allika ja vastuvõtja vahele, siis ta siiski blokeeriks kiiratud laineid. Vastuvõtja küll ei
teaks millise objektiga on tegemist, aga ta näeks selle objekti varju. Kirjeldatud tehnoloogiat
kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike,
ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga. Lennukite asukoha detekteerimiseks
kasutatakse radareid, mis kiirgavad raadiosagedustel ning objektidelt peegeldunud kiirguse kaudu
saavad kindlaks teha nende objektide asukoha ja kiiruse. Objekte, millel on peaaegu olematu
tagasipeegeldus, radarid detekteerida ei suuda.[1][11]