Eesti NSV (ENSV)
kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese.
Vastupanutegevus ENSV-s
Relvastatud vastupanu
Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja
vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks
1941. aasta esimesel poolel (Suvesõda), mil metsavendade arv jõudis 10 000 lähedale.
Metsavennad tegid koostööd nii eestlastest koosnenud Soome luuregrupiga "Erna" kui
lähenevate Saksa vägedega.
Nõukogude võimude organisatsioonilised ettevalmistused vastupanuliikumise
likvideerimiseks
1949. aasta 28. jaanuaril võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse kulakute,
bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta (märtsiküüditamine).
1949. aasta veebruaris võttis NSV Liidu MN otsuse nõukogudevaenuliku elemendi jaoks
täiendavate kinnipidamiskohade loomise kohta, millega loodi 12 erilaagrit (GULAG)