Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
a. Saksa
välispoliitika Eesti ja Lätiga hakkas ka just muutuma 1936.a. Et sõda N.Liiduga on vältimatu
ja sakslased lähevad läbi Balti riikide, seepärast peavad baltlased sakslastega kokku leppima.
Arenesid ka Eesti majandussuhted Saksamaaga. Inglismaa osakaal hakkas vähenema. Olulisel
kohal kaubavahetuses olid põlevkivisaadused.
Eesti sõjaväelaste otsus arendada koostööd saksa sõjaväelastega. Kokkulepe sõjalise
informatsiooni vahetamisest N.L. kohta. Saksa luureaparatuuri paigaldamine Eestisse.
Siiski ei takistanud see Hitleril veidi hiljem sõlmimast Molotov-Ribbentropi pakti.
Rootsiga
Vabadussõja ajal Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. 1921
tunnustas Rootsi koos Norra ja Taaniga Eesti iseseisvust de jure. Diplomaatiliselt püüdis SB
toetada Balti riikide suhteid Põhjala riikidega, et tugevdada Balti riikide rahvusvahelist seisundit,
see ei kutsu aga Skandinaavia riikides esile vaimustust