Suguvõsauurimine
Enne sõda, 1938 aasatst
peale, oli ta papa ametis kindlustus-inspektorina. 1943. aastal värvati neid luurerühma. See
luurajate grupi keskus oli selles talus, kus mu vanavanaema praegu elab. Papa oli üks andmete
koguja sellele luuregrupile, kuna ta oli kindlustudinspektor juba kolme valla peale. Ta nagunii käis
üle päeva valdades. Luurajad andsid infot edasi morsega. Virve oli tavaliselt see, kes hoidis nendest
teisi inimesi eemal. See luureaparaat on siiani soo põhjas, millega infot edastati. Luurajad mängisid
Virvele kavalere. Hiljem oli papaga neil siuke kokkulepe, et poisid võisid külas käia. Nende poiste
eesnimed olid varjunimed. Virve teadis ainult ühe poisi õiget nime ja elukohta. Eestlased olid vabad
ja võisid vabalt liikuda talust tallu. Papal jäi Venemaale minemata kuna riigipiir pandi kinni.
Keeled on minu vanavanaema jaoks rasked olnud. Isegi eesti keele kirjutamine on olnud talle raske.
See on tal selgeks õpitud