1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele hävitavalt lüüa. Suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Maarahva seas kasvas pahameel, kuna võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Tekkisid rahutused, mis lõppesid Koluvere lossi piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond
png (08.12.12) 9 http://www.richthofen.com/scheer/scheer10b.htm (20.11.2012) 10 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 84-85 9 II faas: Pealahing Admiral Scheeri juhtimisel asus Avamerelaevastik Admiral Beatty juhitud lahinguristlejaid jälitama, teadmata, et Beatty juhib neid Suure Laevastiku tulealasse. 11 Suur Laevastik liikus kuues kiilveerivis, teadmata veel, et nende vastas on terve Avamerelaevastik. Vaatamata puudulikele luureandmetele ja halvale nähtavusele, õnnestus admiral Jellicoel viia oma laevastik õigeaegselt lahingformatsiooni ning juhuse tahtel teha ,,T-manööver". Kell 18.20 avas Suur Laevastik tule.12 Avamerelaevastik sattus tugeva suurtüki tule alla ja admiral Scheer mõistis, et ta on vastamisi terve Suure Laevastikuga ning andis käsu tagasi pöörduda. Scheeril õnnestus laevastik kontaktist välja tõmmata. Jellicoe võttis kursi
annaabi.ee 
