tagasi. Uues Testamendis põhjendusi, et Aabeli usk oli see, mille Jumal heaks kiitis aga kaini omamitte. Legendi järgi Kain vihastas ja ta nägu läks pilve. Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees. Kuid sina pead tema üle valitsema.” Need sõnad annavad märku vanema venna solvumisest, väärika esmasündinu alandatusest. Ja Kain ei võtnud Jumala hoiatust ”luuravast patust” kuulda. Kadedusest ja vihast enesevalitsuse kaotanud Kain tappis Aabeli. Kuritööd nähes küsis Jumal Kaini käest kus tem,a vend on. Kain vastas ülbelt, et ei tea. Karistuseks määras Jahve Kaini igavesti mööda maad hulkuma. Enam polnud Kainil pelgupaika – ta oli oma Jumalast (iseendast) lahti ütelnud ja kaotanud kindla jalgealuse. Legendi epiloog: Kain kartis, et kuhu ta ka ei lähe, igal pool ootab teda surm. Ometi Jumal halastas ja pani talle külge nn Kaini märgi
ja madalamatasemelise teadvuse olemasolu. Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui