Pliiats
Ammustel aegadel oli
juba ürginimestel oma n-ö pliiats olemas. Kraabiti terava luukillu või ränikivitükiga erinevaid
kujutisi koobastesse.
Babüloonlased ja assüürlased kasutasid enda „pliiatsiks“ kolmetahulist kepikest. Sellega
suruti kiilutaolisi kirjamärke savitahvlisse. Kui kiri oli kirjutatud , siis kuivatati savitahvel
päikese käes kõvaks.
Egiptlased kirjtasid teritatud pillirookepiga. Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga
kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav,
teisest tömp. Kepikese terava otsaga kirjutati vahasse, tömbiga suruti vaha siledaks – kiri
kustutati.
Esimene grafiitpliiats valmistati 1665. aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti.
Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld).
AJALUGU
Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud
annaabi.ee 
