"luuollusega" - 1 õppematerjal

Morfoloogia küsimused ja vastused

silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu ­ on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde.