depressiooni põhisümptomit ja vähemalt 4 lisasümptomit. Sellisel juhul ei ole inimene suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust. Indiviidil on raske masenduse puhul tegevusi jätkata üksnes osaliselt või piiratud ulatuses. Kõige sügavam depressiooniseisund on psühhootiline. Sellise seisundi puhul on inimene ohtlik iseendale kui ka teistele ning ei ole enam suuteline iseseisvalt oma elu korraldama. Psühhootiline rõhutus võib väljenduda näiteks luuludes ja hallutsinatsioonides (Depressiooni... 2002). Üheks põhisümptomiks on meeleolu alanemine, mis väljendub negatiivsete emotsioonide ja tunnete ülekaalus olemist pikema aja jooksul. Lisaks sellele kuulub depressiooni põhisümptomite alla huvide ja elurõõmu kadumine. Inimene ei mõtle enam positiivselt. Viimakseks masenduse häire põhisümptomiks on energia puudus, mille puhul väsib depressiooni all kannatanu kiiresti ning tunneb end pideva surve all.
sel ööl kandsin ma oma raskust seljas.» «Otsusega» õnnestub Kafkal esmakordselt läbimurd oma kirjanduslikule pärusmaale, milleks on «selgeltnägevad seisundid» ja «unenäoline siseelu». Novell kujutab endast peategelasest noormehe (Georg esimene Kafka alter egode pikas reas) kummalise «allakäigu» lugu: para- noilisest nõrkusest ja kahtlustamisest tõugatuna satub ta olukorda, kus vähehaaval selgub, et tegelikkus on veel palju hullem, kui ta oma kõige hullemates «luuludes» ette kujutada oskas. Analoo- giliselt «Protsessiga» areneb «Otsus» seega äärmisse süngusse, peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe
annaabi.ee 
