Anna Haava
Ello Säärits ei keskendu oma
käsitluses mitte nii võrd luuletaja loomingu analüüsile, vaid toob ilmekalt ja suure
kaasaelamisega nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni.
Luuletused I (1888)
Luuletused II (1890)
Luuletused III (1897)
Lained (1906) (ühiskondlikud teemad)
Ristlained (1910)
Põhjamaa lapsed (1913)
Meie päevist (1920)
Looming
Siiski on elu ilus (1930)
Laulan oma Eesti laulu (1935)
Luulevalikkogu d
Luuletuskogu (1924)
Luuletused (1954)
Nõmmelill (1964)
Väike luuleraamat (1968)
Anna Haaval on väärikas koht eesti suurte naisluuletajate reas: tema esimene luuletus ilmus aastal,
mil suri Lydia Koidula. Haava oli hoopis teist tüüpi lüürik kui Koidula, mitte lõkendavalt paatoslik,
vaid isiklikult ja intiimselt nukker ja lüüriline; mitte ööbik, vaid lepalind. Tema luule oli ometi 19.