"luuleuuendusse" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I

Henrik Visnapuu 1921. aastal, üldise tunnustuse osaliseks sai Enno alles pärast surma. 1937. aastal ilmus postuumselt mahukas luulekogumik "Valitud värsid". Kuigi Noor-Eesti ei tunnistanud Ennot omaks, kuulus ta ometigi sinna nii sisult kui moodsama vormi poolest. Sissepööratud tundelise loomuga, loojatemperamendilt ja maailmavaatelt Suitsust ja Tuglasest erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse