20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
Pärast sõda sattusid elu ja kunsti mõttekus rohkem kui iial
varem kahtluse alla. Kunst muutus küsitavaks, kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti
vastu.
Luulet käsitati vahendina, mille abil sai paljastada ühiskonda juhtivaid hävitavaid
jõudusid, mässata kehtiva ühiskonnakorralduse vastu. Dada mõnitab ja pilkab
maailma, iseennast, kõike, kui põlgus on ühtlasi ka tema lootus. Dadaism on
kaasaegse närvilse ajastu kunst.
1918. aasta manifestis kirjeldatakse erinevaid luuletusliike, mida dadistid
viljelesid. Hugo Balli eestvedamisel oli dadistid esimesed, kes korraldasid avalikke
esinemisi müraluulega, Lärmi allikaks võisid olla gongid, sireenid, trummid jms.
Dadaistlik idee "skandaal skandaali pärast" ammendus kiiresti ja 1920. aastatel
dadaism ka hääbus, suurem osa selle pooldajaid läks kaasa uue vooluga-
sürrealismiga.
Sürrealism tekkis 1919. aasta Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal.