Eesti kirjanduse ajalugu I
1888), tegeles eesti keele probleemidega - "Eesti sõnaraamat" (1885), koostas eestikeelse
"Maleõpetuse" (1883) ning vastava terminoloogia.
Luuletused on Koidulast mõjutatud
26. Süstemaatilise eestikeelse kirjandustõlgenduse tekkimine 19. sajandi teisel poolel (J.
Bergmann, T. Sander, K. A. Hermann jt).
Jaan Bergmann (1856-1916) - hakkas noorelt tõlkima antiikluulet ja saksa klassikat, tõestamaks
eesti keele võimalusi sakslastest kaasõpilastele. Tema värsiteoreetilised seisukohal "Luuletuskunst"
(EkmS aastaraamat 1878) andsid luuleharrastajatele teadlikumad alused rahva- ja kunstluule, stiili
ja vormi osas. Oma luuleloomingus käsitles saksa romantikute mõjualusena antud perioodile
iseloomulikke teemasid ja motiive, suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda. Loomuomane
lüroeepika, oma vormimeisterlike ballaadidega kuulub eesti kirjanduse nimekamate autorite hulka.
27. Eesti rahvusromantika ja uusromantika vaheala (K. E. Sööt, J. Tamm, A. Haava, Jakob
annaabi.ee 
