"luuletisega" - 1 õppematerjal

Taani raamatukultuur

omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja päev 1848). Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige kunstipärasemalt on avaldunud, lõi ta 5-pildilise dramaatilise luuletisega ,,Üks hing pärast surma" (ilmus kogus Uued luuletised 1841). Sellesse vormiküpsesse allegoorilisse satiiri on ta koondanud kogu oma usulise, poliitilise ja kunstilise maailmavaate ja vaimukuse. Teos on taani kirjanduse üks kõrgkohti nii vormilt kui ka mõtteliselt. Oma ajakirjades ,,Köbenhavns Flyvende Post" (1827-28 ja 1830) ja hiljemini ,,Intelligensblade" (1942-44) jälgis Heiberg asjatundliku kriitikaga kaasaegset kirjanduslikku elu. Tema hinnanguid võeti arvesse, ta