Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.
mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad
päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad
sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki
paremini jälgida teose sisu ja mõtet. Luuletused põhinevad peamiselt neljal
teemal, armastus, loodus, üksindus ja rahu. On ka selliseid luuletusi, kus kõik
eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on
kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge
surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli
välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et
see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise
lahkub ning teda ootab uus elu.
Enda lemmikluuletusteks valisin luuletuse „Lumeta jõulud...“. See luuletus oli
minu jaoks kõige kergemini jälgitav
annaabi.ee 
