Eesti kirjandus II kevad
kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus,
Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt
intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma. Teda hakatakse pidama
mõtlevaks ja konstrueerivaks luuletajaks. Mingid väikesed muutused
luuleloominugsse tulevad 60ndate jooksul ja avalduvad eriti luulekogus
„Vihm teeb toredaid asju“. See on valikkogu ja pakub uut just varasemate
tekstide poolest. Üksikuid luuletusi kirjutab ta ka hiljem, kuid pidev
luuletamisvoog siiski katkeb.
Kross kirjutab ajalooainelist proosat ja sellega seoses saab ta ka tuntuks.
Suurem tuntus tuleb 70ndate jooksul, eriti romaaniga „Keisri hull“. Kross
tegeleb 70ndatel/80ndatel ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega.
Enamasti vaatab ajaloole läbi kultuurilooprisma. Võib meenutada, et see
on sel ajal laiem nähtus. Kross on üks põhilisi inspireerijaid, kes alustab
ajaloolise proosa lainet. Krossi puhul on ka klassikalise ajalookirjutuse
uuendamise taotlus