Anna Haava elust kokkuvõte
üürikorterisse kostikodu, kuhu võttis lisaks sugulastele ka võõrad inimesed.
Peale kooli lõpetamist hakkas ta kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. astus
ta Hermanni laulukoori, kust leidis esimese loominguperioodi armastuse.
Varjunime all ,,üks eesti neiu" avaldas ta Postimehes oma esimese luuletuse ,,Koidulale"
näitamaks oma pühendumist Koidulale. Sellega küll kuulsaks ei saanud, sai ainult tasuta
kirjutuspaberit. Hermann kiitis luuletajatja ,,Postimehes" ja andis nõu, et võiks luuletused
raamatuks koguda. 1888. aasta esimesel poolel ilmuski Hermanni kirjastusel hall vihik ,,Anna
haava. Luuletused I". Sellega sai palju kuulsust ja positiivset ja juba 2 aasta pärast ilmus teine
luuleraamat. See oli kõige päiksepaistelisem järk Anna elus.
Sellele järgnes aga mureperiood. Kõigepealt suri isa ja sellele järgnes Anna haigestumine.
Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse. Seal anti talle hinnang: ,,Te olete ju
annaabi.ee 
