Miguel de Saavedra Cervantes
Luuletajana ei ole Cervantes kuigi tuntud, ehkki jääb tõigaks, et oma elu jooksul kirjutas ta tohutu
hulga värsse. Näidendi kirjutaja pidi tingimata valdama ligi kümmet erinevat luuletusvormi, neist
enamik täisriimides. Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse. Üle kõige on luuleline
esikromaan "Galatea". Uusaegne Euroopa pastoraalromaan oli oma tekkest peale lüüriline romaaniliik;
Sannazaro "Arkaadia" eklooge imiteeris järgnevalt kogu Euroopa renessansi luuletajaskond. Üksikuid
Cervantese luuletusi on tema romaanidest ja näidendeist võetud hispaania luule üldantoloogiatesse;
siiski ei ole neil sellist kaalu, et Cervantes luuletajana tõuseks Góngora, Quevedo või Lope de Vega
kõrgusteni. Muidugi, oma hingelt oli Cervantes poeet, ja poeesia, mis muu, on tema "Don Quijote" -
ülemlaul inimese hingesuurusele. Poeet oli sel ajal kirjaniku sünonüüm. Kui Cervantes räägib
kirjandusest, otsib ta sellest kõikjal poeesiat. "Galatea" 6