Priidu Beier
Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib
õrnem, leebem ja armunud luuletaja.
Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ka pseudonüümide all.
2000. aastal ilmunud "Maavalla keiser ehk kurb klounaad" peegeldab pettumust. Maad võtab liivlik
nukrus ja sarkasm:
"Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses.
Tunnustused
2002 Juhan Liivi luulepreemia
Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008.
Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on
selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma
sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui
vigurit, tabades nagu muuseas märki.
Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal
kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse