Soome kirjanduse ajalugu
otsida taanlaselt Ludvig Holbergilt. 1866 ilmub lühinäidend ,,Kihlaus", on Kivi
kompaktsemaid saavutusi. Samal aastal sündisid veel näidendid ,,Öö ja päev" ja tollal
avaldamata jäänud lõbus sõdurifarss ,,Õlleretk Schleusingenis", Kivi parim täispikk komöödia
pärast ,,Nõmmekingseppi". Sama viljaka aasta tulemuseks oli ka kaks ulatuslikku luuletsüklit,
millest üks ilmus luulekoguna ,,Kanarbikumaa" ja teine ajakirja ,,Kirjallinen Kuukauslehti"
veegudel, need luulesarjad tõstavad Kivi aastakümne kolmandaks suureks lüürikuks Oksase ja
Suonio kõrvale ja neist möödagi. Neil on tihe rütm ja enamasti lõppriimita luulevormis,
mugandas omapäraselt antiikaja värsiehitust. Tema luules ei esine kuigi palju programmiliselt
isamaalisi tekste, erinevalt Suoniost on tal harva puht isiklikku armastusluulet või rahvalaulu
laadis salme. Selgelt isamaalisi luuletusi on Kivil vaid üks, ,,Soomemaa"
Suurem osa Kivi luulest on jutustav ja kirjeldav
annaabi.ee 
