"luulepiltidel" - 1 õppematerjal

Anna Ahmatova

lõplikult läinud. Ahmatova kangelanna jääb daamiks ka siis, kui võiks olla lihtsalt ahastav naine. Tema ümber on loorid, peeglid, kübarad, kindad, lõhnaõli, pärlid, sõrmused ­ kangelanna seisab nende naiselike asjade maailmas, vaatab hajameelselt ringi, mõtleb millestki, näeb kõike ja jätab kõik meelde. Ta on nii kahvatu, et seda on näha isegi läbi musta loori, ja ta paneb hajameelselt kinda valesse kätte... Ahmatova luulepiltidel ei näe me ahastust, meeleheitlikku nuttu ega hüstteriat, kuid ometi õhkub neist otsatut kurbust, sest asjadest, mis on olnud õnnehetkede tunnistajaks, on saanud kangelanna ahastuse ainukesed pealtnägijad. Seda sügavam on valu, kui ta jääb hinge. Ahmatova luulepildid mõjuvad nagu novellid, neis on psühholoogilist pinget, detaile, dialoogi. Samas on selline luule ka külm ja vaoshoitud. Ahmatova luule pälvis suurt tähelepanu ja isegi hiljem ärritas see Stalinit