Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes looduspilte, mis ähmaselt järjest liginedes selginevad, pöörates koguaeg tähelepanu detailidele, mitte lastes tajuda tervikpilti korraga, vaid järk järgult, lastes sul endal ise
millestki, näeb kõike ja jätab kõik meelde. Ta on nii kahvatu, et seda on näha isegi läbi musta loori, ja ta paneb hajameelselt kinda valesse kätte... Ahmatova luulepiltidel ei näe me ahastust, meeleheitlikku nuttu ega hüstteriat, kuid ometi õhkub neist otsatut kurbust, sest asjadest, mis on olnud õnnehetkede tunnistajaks, on saanud kangelanna ahastuse ainukesed pealtnägijad. Seda sügavam on valu, kui ta jääb hinge. Ahmatova luulepildid mõjuvad nagu novellid, neis on psühholoogilist pinget, detaile, dialoogi. Samas on selline luule ka külm ja vaoshoitud. Ahmatova luule pälvis suurt tähelepanu ja isegi hiljem ärritas see Stalinit. Tema värsside sisust väljarebitud sõnu kasutati koguni süüdistuses luuletaja vastu siis polnud enam tähtsust, mida nad tegelikult tähendasid. Laul viimasest kohtumisest Ah kui armetult külmetas rind, aga sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks
annaabi.ee 
