L.Koidula ja J.Liivi luule analüüs ja võrdlus
Minu päike ei tunne mind,
öö jäänd mulle.
Ainust tähte sääl pole,
minul on kole.
Varja mu üle.
Väiksem osa Liivi luulest on armastusluule, millest on säilinud väga väheseid poeeme. (Üks
neist näiteks poeem ,,Üle vee"). Need olid kindlasti osa tema helgemast luuleperioodist, kus ta
viljeles lembelüürikat, kus kasutas romantismi kujundeid, sidudes neid Liivile omaselt
lühikese värsi, korduste, loomuliku rütmi ja väheste sõnadega.
Siiski kõige rohkem kirjeldab Liivi luulet realistlik loodusluule, mida ta edastas äärmiselt
eluliste piltide kaudu, ta ei kasutanud kohmakaid metafoore, vaid tõi päris looduse ilu edasi
lihtsate sõnadega. Ta kasutab tihti ka rahvaluulevõtteid, peamiselt kordusi, mis muudab ta
luule veelgi lihtsamaks
annaabi.ee 
