Paul-Eerik Rummo
Üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast,
hoida ennast ja hoida metsa, mis ta ümber,
hoida maailma oma ainukeses peeglis.
***
(,,Ikka Liivist mõteldes")
Kui Paul-Eerik Rummo pälvis 1966. aastal selle luuletuse eest Juhan Liivi nimelise
luuleauhinna, arvas August Sang nägevat Liivi ja Rummo luuleolemises paralleele, kutsudes
kirjandusteadlasi neid põhjalikumalt käsitlema. Ise söandas ta välja pakkuda ühe: kui Liiv oli
sajandivahetuse luuleuuendaja, siis 1960. aastatel oli seda Rummo.
13
See luulekogu asub ühel kesksetest kohtadest meie 1960-ndate aastate kirjanduses ja on
silmapaistvaks tähiseks kogu eesti luule arenguloos. Järsult suureneb selles kogumikus
Rummo elamusesituse assotatiivsus