"luulemotiivina" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Nt J. Kunderi luuletuses on Munamäelt vahutav merd. Tähelepanu pöörati ka maapinnale (metsa- või põllukujund). Ennekõike metsad, siis aasad ja heinamaad olid loodusluule tähtsad kujundid. Maapinda kujutatakse viljaka, energiat sisaldava ja rikkalikuna (vrd Vilde realistliku luulega: selgub, et tegelikult oli Eesti muld soine ja vilets). Ärkamisaegsetes tekstides ei esine enam soo-motiivi, sest soo on ohtlik, põllumaaks kasutu. Võõrsil/paguluses olek ja naasmise motiiv. Koduigatsus luulemotiivina tekib, kui eestlased rändavad välja ja suhtlevad enam Euroopaga, põgenevad või lähevad välismaale õppima. Ei räägita veel rahvuslikust kuulumisest, vaid maa-alast, sest poliitiline olukord ei lubanud rahvuse ülistamist. Maarahvas ei mõistnud mõistet eestlane. Rahvuse asemel räägitakse isaMAAst. Koidula isamaaluule temaatilised kujunditüübid: Koidula on teistest luuletajatest kunstiliselt kõrgem ja märgatavalt isiklikum ja jõulisem. 1) PRIIUSE- EHK VABADUSELUULE