Anna Haava: elu ja loomingu lugu
Esimesse
loominguperioodi mahtus kolm luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I’’, ,,Luuletused II’
5
ja ,,Luuletused III’’. Uue luuletajana astus Anna Haava rahva ette sama tagasihoidlikult kui
omal ajal Lydia Koidula: kui viimane oli tutvustanud ennast argliku vainulillena, siis Haava
tutvustas ennast vähenõudlike nõmmelillena. Haava esimestes luulevihikutes näeme terve rea
otseselt Koidulalt üle võetud luulemotiive. [9]
Ühiskondlikust võitlusest eemalseisva Haava luule lähtekohaks sai individuaalne tundeelu.
Tema ainevallaks sai esmajoones armuelamuste ring. Anna Haava ei ole oma armastuslüürikat
kirjutanud mitte sellepärast, et vastav luuleliik on parajasti moes, vaid ta pidi selliseid tundeid
väljendama, ta ei saanud jätta oma luuletusi kirjutamata. Sellist elamusjõudu, tundmuste
siirust ja kirglikkust polnud ühegi tolleaegse eesti luuletaja armastuslüürikas. [10]