Artur Alliksaar luulekogu referaat
tsükliteks: „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“,
„Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“.
1.1. „Kahe ääretuse vahel“
Sellesse tsüklisse kuuluvad Alliksaare varasemad luuletused, kus ta oli klassikaliselt
rangejooneline ja vormipuhas. Lemmikvormiks on itaalia sonett, milles ta väljendab ennast
mugavalt ning pingutusteta. Veel enam kasutab Alliksaar aga tavalist ristriimis nelikut, kus
luulemotiiv arendatakse välja just ökonoomsusega. (Muru, 1987)
„Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuliriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.“
***
„Ma olen enesele mõistatus,